Post on 01-Jan-2017
transcript
Mai Proteje Ita-Nia An RasikPrograma Ba Abilidade Moris
AbilidAde ihAPArtisiPAsAun siViKAreFerenCiA iMdiAtA
Konteúdu
Komunikasaun Efetividade
Relasaun
Konxiénsia an-rasik: Valoriza
Klasifikasaun
Empatia
Tahan Emosaun no Stress
Foti Desizaun, Resolve Problema no
Hanoin Krítiku
Kualidade Sidadaun diak
Glosáriu no Definisoins
2
11
13
17
21
25
30
34
2 3KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE
KoMuniKAsAun eFetiVidAde
rona Ativu
Hatudu interese liu husi rona ho konsentrasaun
ba iha ema oradór no la interrompe.
uza linguajen isin lolon ne’ebé enkoraza,
ezemplu: doko ulun, kontaktu matan.
uza resposta verbal hodi hatudu interese,
ezemplu. “Ah ha”, “Mmm”, “hau komprende”
sst.
Hatudu empatia* ba iha oradór mak hanesan
dala ruma halo rezumu/para fraze saida maka
ita komprende husi oradór nia ko’alia no husu
sé karik rezumu nebe ita halo nee klaru ona.
Husu oradór atu fó esplikasaun se karik nia uza
liafuan ou afirmasun ne’ebé mak la klaru.
Hein to’o wainhira ema nee ko’alia hotu ona
hodi hatán ba resposta ou husu pergunta.
* Empatia bele hatudu liu husi verifikasaun husi ita ninia mensajen
interpretasaun. Verifikasaun hatudu interese iha saida mak ema nee
hateten no dezeñu atu komprende ho didi’ak saida mak ema seluk
ko’alia no signifikadu hosi saida mak dehan tia ona.
4 5KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE
husu opiniaun ba iha ema seluk
Esplika problema no situasaun ba iha ema
seluk.
Husu sé karik ema nee iha ideas ruma ou
sujestaun ruma kona ba ita nia situasaun.
Husu ba klarifiksaun sé karik ita la komprende
ema nia opiniaun. Labele haksesuk ou kritika fali
sujestaun ruma.
Fó obrigado ba ema nebe fahe ona nia opiniaun.
Depois deside karik ou lae atu halo troka bazea
ba ema née ninian opiniaun.
uza “hau nia Afirmasaun”
Identifika se resposta ba afirmasaun ou asaun
hosi seluk nee negativu, mak hanesan, akuza,
insulta, ameasa ou fó-sala ba ema seluk.
• Akuza:“tanbasaidamakitanunkafaheita
nia serbisu iha nee?”
• Insulta:“Beik-ten.Italabelehareoinsáhau
servisu barak los iha nee?”
• Ameasa:Itasemprehaloidanée.Haununka
mais bele atu te’in hahán kalan hotu sekarik
ita hein buat barak husi hau?
• Fó-sala:Ne’eitaniasala.Hauseibelehalo
buat hotu-hotu ona sé karik wainhira ita iha
nee hodi ajuda hau.”
Hanoin buat barak liu nebe alternativu ida nebe
pozitivu ba resposta nebe mak hatudu ita nia
hanoin ka sentimentu sein ataka ema seluk.
Hili ita nia liafuan ho kuidadu. Komesa ho “hau”
no onestu komunika ita nia sentimentu– “hau
sente …,” “hau hanoin…,” “halo hau sente …,”
“hau lasente kontente ho …” sst.
[Afirmasaun “ha’u” halo ita bele hato’o ita nia sentimentu ho
onestu no momos and ho nune’e tulun ita atu hadi’a ho mantén ita
nia relasaun ho ema seluk. Afirmasaun ha’u la ameasa ou hatún
ema seluk (laos konfrontasaun) no mós mantén komunikasaun mai
husi (liafuan) la kontrola. Afirmasaun ha’u mak susar atu nega ou
diskonkorda (labele atu refuta) nu’une’e instrumentu importante iha
komunikasaun asertiva.]
6 7KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE
Hateten “Ha’u komprende oinsá mak ita sente”
hodi hatudu ita nia empatia.
Hatete tanba sá mak ita sente oin-seluk liu,
uza afirmasaun “ha’u” (“ha’u sente …,” “ha’u
hanoin …,” sst.)
Fó razaun ba ita ninia diskonkordansaun.
Rona ema seluk hodi hatudu katak ita respeitu
saida make ma seluk atu dehan.
defensór ba an-rasik
Idéntika situasaun ida ne’ebé ita tenser defensór
ba ita an rasik (Direitus, nesesidade, ideas).
Hanoin atu kalma nafatin no uza lian agradavel
ou lian netral.
Deskreve ita nia hanoin ou rezultadu ita
hakarak, uza afirmasaun “ha’u”.
Fó justifikasaun hodi sai advogadu ba ita nia
an-rasik.
Fó obrigado ba ema seluk nebe rona ona.
Komunikasaun Asertiva
Hare ba iha ema (hanesan serve duni). Laran-
kmaan no dada i ‘is kle’an.
uza liafuan ne’ebé kalma no netral hodi klarika
ita nia opiniaun ou diskonkordansia.
uza afirmasaun”ha’u” no evita termu
emosionál sira.
uza komunikasaun non-verbal adekuadu
(linguajen isin lolon).
Rona ba iha ema seluk mos.
Rekoñese ema seluk sira nia hanoin ho opiniaun.
Fó obrigado ba ema ne’e rona ona (ita nia
ko’alia.
Apropiadumente diskonkorda
Haree ba iha ema hodi hatudu katak ita fó
atensaun.
uza lian agradavel atu nune’e atu ema seluk
rona mais liu ba ita.
8 9KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE
terminasaun Argumentu
Identifika wainhira ita ou ema nebe mak ita
ko’alia ne’e hahú atu diskute.
Haree ba iha sinais ruma hanesan hakilar ho
hirus, bolu naran, interrompe, diskonkorda
ba malu.
Kuidadu ho ita nia sentimentu sai maka’as liu
no negative.
Deside sé karik ita presiza atu remata konversa
ou foti tempu sai.
Hateten ba ema seluk katak ita lakohi atu
diskute no hakarak atu diskusi kona ba asuntu
iha tempu seluk.
Sé karik make ma seluk hakarak atu diskusi
asuntu ne’e ikus mai, konkorda tempo depois
ema hotu iha oportunidade atu hanoin ho
kalma ona.
Hapara Ko’alia no, se karik nesesáriu, sai
husi fatin.
Preparasaun ba diskusaun ida
Hanoin kona ba saida ita atu hakarak dehan sai.
Hakerek sai informasaun importante ne’ebé ita
hakarak atu hanoin atu diskute.
Asegura katak asuntu ne’ebé ita hakarak atu
diskute sei dehan sai ho didi’ak.
Asestivamente pratika hateten saida mak ita
hakarak atu dehan sai.
Hanoin mós kona-ba oinsá make ma seluk iha
diskusaun sei resposta.
Deside oinsá mak ita sei responde ba ema seluk
sira nia objesaun ou preokupasaun.
Sé karik ita hahú nervozu, prátika téknika
hamamar an hanesan dada i ‘is naruk.
negosiasaun
Identifika problema saida la konkorda.
oferese atu diskusi kona ba problema hodi buka
hamutuk nia solusaun.
11RELASAuN10 KoMuNIKASAuN EFETIVIDADE
Husu ema atu esplika nia hanoin kona ba
problema nee.
Ho kalma esplika ita nia hanoin ba iha ema
seluk.
Diskusi posibilidade kompromisu husi ida-idak
hakarak atu foti.
Hamutuk, hili solusaun kumpirsu nebe mak
diak liu.
Deside bainhira no oinsá mak sei implementa
kompromisu hira ne’e.
elementu hosi Motivasaun Ko’alia
Foti mensajen mai rasik husi esperiensia pesoál.
Hatene ita nia target audensia antes no halo
mensajen espesífiku no relevante.
Hili fatin ida ne’ebé mak loloos.
Rona saida mak ita nia audensia sei dehan.
relAsAun
13KoNxIéNSIA AN-RASIK: VALoRIzA KLASIFIKASAuN12 RELASAuN
Koopera ho sira seluk
Diskusi objetivu ba malu ou tarefa ho seluk.
Hatene saida mak tenser halo hodi ajuda
kompleta objetivu sira ne’e.
Fó no simu krítiku konstrutivu approriadamente
ho belun sira.
Tuir étika no moral ho fahe rekursu ho seluk
Hahi’i esforsu ho kooperasaun sira seluk.
Maintein relasaun
Frequentamente husu ba feedback husi seluk no
pronto atu simu.
Espresa preokupasaun no hahalok apropriadu
ba iha ema seluk.
Negósiu no kompromisu iha atividade.
Fahe atensaun ba seluk no evita hahalok
posesivu no eskluzivunariu.
KonxiénsiAAn-rAsiK: VAlorizA
KlAsiFiKAsAun
14 15KoNxIéNSIA AN-RASIK: VALoRIzA KLASIFIKASAuN KoNxIéNSIA AN-RASIK: VALoRIzA KLASIFIKASAuN
Valoriza prinsípiu 4
Buat hirak ne’ebé mak ita hakarak ou kontra.
Buat hirak ne’ebé mak livremente hili—laiha
ema seluk ida mak obriga ita atu hili ita
valór, maski ita nia família, no mós sira seluk
konserteza influensia ita.
Buat hirak ne’ebé ita fiar ba no pronto atu
hamriik ba.
Buat hirak ne’ebé mak lori ita ninia hahalok no
ita nia moris.
Klarifia Valores
Deside saida mak buat hirak ne’ebé tanjivel
(bele kaer) no intanjivel.
Determina hahalok nebe mak sei permite ita atu
espresa ita nia valores hirak ne’e.
Hanoin ita nia valores wainhira foti desizaun no
wainhira konsidera se hahalok hirak apropriadu
ou inapproriadu.
Klarifika Valores no Fiar
Deside hahalok saida konsidera hanesan
apropriadu ou inapproriadu.
Aprende oinsá ita hahalok afeta ema seluk.
Deside karatéristíkusaida kona-ba ita ninia an,
ita fó valór no lakohi atu troka.
Deside sé karik ita iha karaterístika ida ne’ebé
mak ita la fó valór no hakarak troka.
Imajen tipu ema ida ne’ebé mak ita hakarak atu
sai ba no oinsá ida ne’e bele afeta ema seluk.
Valor diversidade
Examina similaridade entre ita no ema seluk.
Fó Enfaze fahe intereses, ideas, tamis (tastes),
no atividade entre ita no ema seluk.
17EMPATIA16 KoNxIéNSIA AN-RASIK: VALoRIzA KLASIFIKASAuN
Hakerek diferensas. Konsidera ema seluk ninia
diferensa ba esperiensia moris, perspetiva no
opinioens.
Espresa apresiasaun no respeitu ba iha ema
seluk nu’udar individuál ida.
hau hamriik iha problema ida ne’ebé?
Identifika dezafiu saida propoin hela ona?
Saida mak diak propoin nebe troka ona? Saida
seidauk diak husi sira nee? Ida ne’ebé los mak
tuir ita valores pesoál?
Saida mak sei diak se karik mudasa nee la hola
fatin/troka? Saida mak se ladi’ak se karik la
mudansa la hola fatin/troka?
Sé karik ita lista saida mak diak husi mudansa
no saida mak ladi’ak sé karik mudansa la hola
fatin mak naruk liu fali lista rua seluk, purtantu
ita sei apoiu liu mais mudansa.
eMPAtiA
18 19EMPATIA EMPATIA
Empatia mak bain-bain nee define hanesan abilidade
hodi identifika ho sentimentu, pensamentu, ou
attitude ou seluk. Nia hanesan hamaluk hamutuk
fraze mak hanesan “la’o iha ema seluk nia sapatu”
ou “Haree mundu liu husi ema seluk ninia matan”.
Maibé, empatia mais liu ida ne’e. Empatia ema mós
iha sensibilidade oinsá sá mak ema seluk haree
sira tanba sira iha abilidade atu tau sira ninian an
iha ema seluk nia sapatu. Sé karik sira fiar sira nia
hahalok ema nota lailais no lakohi atu ema haree,
sira sei nesesária duni muda sira asaun tuir sira nia
valores rasik.
espresa empatia no Komprendeba iha ema seluk
Rona ho didi’ak ema seluk nia sentimentu.
Espresa empatia hodi dehan, “ha’u
komprende....”
Hatudu preokupasaun liu husi liafuan no asaun.
Refleta fali ema seluk nia liafuan hodi dehan,
“atu hanesan ita dehan....”
oferese ajuda ou ita bele fo asistensia ruma.
Afirmasaun Pozitivu kona seluk
Koko atu nota ou buka buat ruma pozitivu ou
sé bele mós kona ba seluk mézmuke ita iha
konflitu hoe ma seluk.
uza lian nebé klaru, entuziastiku.
Hahi’i kualidade espesífiku ou ablidade ema
seluk, ou kongratula nia ba iha nia realizasaun.
Labele dehan buat ruma mak sei hatún ita ninia
kumprimentu (compliment), hanesan “to’o ona
tempu/oras....”
21TAHAN EMoSAuN No STRESS20 EMPATIA
hatán ba Krítiku
Haree ba ema.
Kalma nafatin.
Rona didi’ak ba ema nia keixa.
Espresa empatia no koñesimentu problema.
Sé karik apropriadu, husu deskulpa no esforsu
hodi halo’os problema.
Dada oras dezakordu too ikus liu.
tAhAn eMosAunno stress
22 23TAHAN EMoSAuN No STRESS TAHAN EMoSAuN No STRESS
uza hanoin Positivu hodi ko’aliaba an-rasik
Identifika ho loloos saida mak ita hanoin.
Lista pensamentu hirak nebe mak daudaun nee
dehan ba ita nia an nebe aumenta sentiment
stress, ou la ajuda hasoru problema. Hirak nee
bele inklui, “ha’u labele halo ida ne’e,” ou “ida
ne’e a ‘at los.”
Sadik pensamentu hirak ne’e nia rasional too
iha ne’ebé.
Troka pensamentu negative ba iha pozitivu.
Hirak ne’e bele Inklui “ha’u bele resolve
problema ne’e,” ou “ida ne’e la a ‘at liu ida.”
Sé karik ita hetan ita nia an ho hanoin sira la
ajuda ita, troka hanoin sira nee ho afirmasaun
pozitivu.
sadik hanoin negative ba iha an-rasik
Evidénsia saida? (Evidénsia saida mak ita iha
hodi apoiu ita nia hanoin sira nee? Evidénsia
saida mak ita kontra?)
Hanoin alternative saida iha? (oinsá se ema
seluk mak haree situasaun nee? oinsá mak hau
bele haree situasaun ida nune’e iha pasadu?)
Saida mak afeta hau nia hanoin se wainhira hau
halo nune’e? (Karik ajuda hau, or impede hau
husi saida mak ha’u hakarak atu hetan/oinsá?)
Erro saida mak hau halo ona? (Am I thinking
in all or nothing terms, ignoring the middle
ground? Karik hanoin mak a at liu—Am I
thinking the worst—ezajera mudansa disaster?
Karik hau foka liu negativu, haree iha parte
nakukun nian; hau hetan benefísiu? Ha’u foti
konkluzaun, predeksi futuru? Karik hau uza liu
liafuan tenkeser, no labele?)
Asaun saida mak ha’u foti (saida mak ha’u
bele halo hodi muda situasaun née? Karik hau
la hare liu solusaun problema hodi asumi sira
la servisu)
25FoTI DESIzAuN, RESoLVE PRoBLEMA, No HANoIN KRíTIKu 24 TAHAN EMoSAuN No STRESS
Posibilidade hosi rezultadu sai mak aát liu?
(Saida mak aát liu sei akontese no sei sai aát
ida oinsá?)
tahan hirus no Agresaun husi ema seluk
Haree ba ema.
Kalma nafatin no dada i ‘is naruk.
uza lian netral no espresaun oin no hamnasa
ou smirking.
Evita komentáriu krítika ou sarkástiku.
Rona hodi rekoñese saida mak ema seluk
dehan.
Sé karik ema seluk sai agresivu ou abusive,
kalma nafatin no sai husi situasaun née.
Foti desizAun, resolVe ProbleMA,
no hAnoin KrítiKu
26 27FoTI DESIzAuN, RESoLVE PRoBLEMA, No HANoIN KRíTIKu FoTI DESIzAuN, RESoLVE PRoBLEMA, No HANoIN KRíTIKu
Foti desizaun no resolve Problema
Lailais identifika problema no loloos ou foti
desizaun saida tenke halo.
Hanoin asaun alternativu no solusaun ba iha
problema née.
Hanoin vantajen no dezvantajen husi kada
opsaun ida-idak.
Hili opsaun ne’ebé diak liu ba ita.
Determina asistensia saida karik ita presiza no
oinsá ita sei buka/hetan asistensia nee.
Halo planu ida no tau iha asaun.
Karik problema sei mosu nafatin, ezamina fila-
fali opsaun sira nebe ita hili ona ho wainhira
nesesáriu duni, hili fila-fali estratéjia seluk.
Avalia Kandidatu ba iha Kargu Públiku
Saida mak ita hanoin kona-ba asuntu atuál?
Kualifikasaun saida mak presiza atu rezolve
asuntu hirak nee?
Peskiza ba posizasaun kandidata nee kona ba
problema sira née.
Aprende kona-ba kandidatu ninia abilidade
lideransa no kualifikasaun ba servisu ne’ebé
mak nia atu hala’o.
Buka hatene saida ema seluk ninia hanoin.
Valór kandidata no deside se’e mak ita hanoin
ema ida diak tebes ba iha kargu-públiku.
Kompromisu
Hau afirma ita nia pozisaun, uza afirmasaun
‘’hau’’, dehan saida mak ita hakarak no presiza.
Rona ema seluk nia posizasun. Buka hatene
saida mak ema seluk ninia hakarak no presiza.
Aprezenta fali ema ninia posizaun hodi konfirma
katak ita komprende ona.
28 29FoTI DESIzAuN, RESoLVE PRoBLEMA, No HANoIN KRíTIKu FoTI DESIzAuN, RESoLVE PRoBLEMA, No HANoIN KRíTIKu
Brainstorm Solusaun manán/manán. Halo née,
parte rua nee tenke konsidera ita nia nesesidade
no ema seluk ninia nesesidade. Propoin
alternativa kreativu nebe sei servisu ba parte
rua nee.
Konkorda ho solusaun. Koko, karik ladi’ak, hahú
ho prosesu fila-fali.
setting Goals
Deside kona-ba ita nia valores tomak no mós
meta pesoál.
Lista rekursu nebe ita presiza atu hodi prenxe
meta sira nee.
Examina etapa intermediaru hodi kompleta
rezultadu hotu.
Estabelese meta ba kotu pratu no tempu naruk
ne’ebé mak bele ajuda ita hodi kompleta etapa
nesesáriu ba iha rezultadu nebe ita hakarak.
Formulasaun estratéjia
Deside kona ba alvu.
Análize etapa krítika hodi kompleta alvu sira.
Lista estratéjia alternative ruma.
Implementa planu diak sira no liu tuir
realizasaun.
Foti desizaun
Presizamente identifika desizaun said mak
tenser halo.
Examina ita ninia eskola nebe iha.
Kria eskola rasik, se karik iha posibilidade.
Haree ba iha potensialiade konsekuénsia
(pozitivu no negativu) husi eskola sira nee.
Hili eskola ida ou rua ne’ebé mak diak bazea ba
rezultadu potensialidade.
30 31KuALIDADE SIDADAuN DIAK KuALIDADE SIDADAuN DIAK
KuAlidAdesidAdAun diAK
hanoin Krítiku
Haree ninia ba
ideas rasik inklui nia
perspetiva barak hodi
hadi’a liu tan.
hanoin sivíl
Ho konsiensiamente
konsidera no toma
medidas saida mak
diak ba interese
komum.
neon nakloke
Prontu atu rona ema
seluk no konsidera
opinioens oin-oin.
32 33KuALIDADE SIDADAuN DIAK KuALIDADE SIDADAuN DIAK
sivíl
Se komparta hodi
mostra no hatudu
respeitu liu hosi
hanoin no asaun.
negosiasaun &
Kumprimisu
Troka ideas ho
hanoin komún.
Korajen
Prontu atu ko’alia/
no hamriik ba saida
mak nia.
Persistente
Foka ba iha esforsu
mézmuke iha
diversidade.
34 35GLoSáRIu No DEFINISoINS GLoSáRIu No DEFINISoINS
Glosáriu no deFinisoins
Advokasia: Prosesu atu organiza ema kagrupu sira
hodi suporta ba kauza ida.
Akuntabilidade: Toma responsabilidade; relasiona
ho boa governasaun, halo saida mak ita dehan ita
atu halo no halo relatóriu ba públiku.
direitu natural: Direitu ne’ebé ema hotu iha tamba
de’it katak sira ne’e ema humanu. Ema hotu moris
ho direitu ida ne’e no laiha ema seluk mak bele foti
ema ida nia direitu ne’e sein ema ne’e nia lisensa ka
konsentimentu. Direitu naturalmós dalaruma ema
bolu dehan direitu báziku ka fundamental.
direitu: Buat hotu ne’ebé permiti ba ita atu halo
tamba razaun natural ka tamba lei. Direitus ne’e
prinsípius sosial, prinsípius étika husi liberdade ka
buat ne’ebé ita nian. Hanesan ezemplu, liberdade
hirak ne’ebé governuinklui iha sira-nia lei hanesan
liberdade imprensa, liberdade atu ko’alia, relijiaun,
julgamentu tribunal ne’ebé justu, ka liberdade husi
diskriminasaun.
direitus umanus: Liberdade báziku ne’ebé ema hotu iha
wainhira moris, ne’ebé ema seluk sei labele foti husi nia
ka fó ba ema seluk. Governu balu viola tiha liberdade
ida ne’e ka nega maibé sira labele foti husi ema ne’e.
edukasaun sívika: prosesu atu eduka sidadaun sira
kona-ba sira-nia direitu, papél, no responsabilidade atu
haforsa no fó motivasaun ba sira hodi bele identifika
área saida husi prosesus polítika no governasaun
ne’ebé sira bele partisipa ba; saida mak sira bele halo
hodi bele fó influénsia ba rezultadu polítika no nune’e
bele hadia ona kualidade governasaun tantu iha nível
lokal, no mós iha nível nasional.
36 37GLoSáRIu No DEFINISoINS GLoSáRIu No DEFINISoINS
estadu natureza: Kondisaun hipotétiku ida ne’ebé
iha molok governu iha, katak laiha lei ruma atu
proteje ita-nia direitu.
estadu: Estadu mak komunidade ida organizadu
moris iha sistema polítika ida unifikadu, naran
governu. Laiha ema ida mak iha lei nia leten, nem
ofisiais governu sira.
Gabinete: Gabinete kolektivamente desidi governu
nia polítikano diresaun táktiku, liu-liu relasiona ho
lejislasaun ne’ebé pasa iha parlamentu. Gabinete
Ministru hetan nomeasaun husi membru hotu ne’ebé
tuur iha lejislatura no kada sira ne’e kaer serbisu (papél)
portfolio governu nian, hanesan ezemplu,Sekretariadu
Estadu ba Joventude no Desportu, no sai nafatin
hanesan membru gabinete wainhira sei serví iha
gabinete nia laran. (Haree Konsellu Estadu)
harii Koligasaun: Halibur organizasoinsno grupus
hamutuk atu planu, halo desizaun sira, ka suporta ba
kauza ruma.
Judisiáriu: Judisiáriu (dalaruma mós ema temi
sistema judisial) sistema tribunal atu interpretano
aplika lei hodi estadu nia naran.
Konflitu: Dezakordu ida ne’ebé forti ka luta hasoru
kontra buat ruma, sasán, ideias, nsst. Konflitus
dalabarak liu verbal (ho lia-fuan) maibé dalaruma
mósviolentu, hanesan iha luta fíziku ka funu.
Konsensus: To’o ba akordu ida ka halo desizoins
ne’ebé ema hotu kontente no simu, liuhusi diskusaun
no rezolve problema, duké votus.
Konstituisaun: Konstituisaun mak prinsípiu
fundamental sira ne’ebé hakerek ka haktuir
presedentes (buat ne’ebé uluk akontese no sai
hanesan sasukat ba akontesimentu tuir-mai) ne’ebé
governu ka organizasaun ida tenki haktuir.
Konsellu Ministru: Primeiru ministru, vice Primeiru
Ministru, se karik iha no ministru.
38 39GLoSáRIu No DEFINISoINS GLoSáRIu No DEFINISoINS
Konsellu estadu: Konsellu Estadu mak konselleiru
Polítika husi Prezidente Repúblika.
Konsellu superior Judisiariu: Konsellu Superior
Judisiariu hanesan órgaun Jestaun no displina ba
Juiz sira iha Tribunal no nia mós podér atu nomeada,
designa no transfer no promove juizes sira.
Kontratu sosiál: Kontratu Sosiál, akordu ka paktu
ne’ebé dehan katak ema abandona ona “estadu
natureza” hodi forma sosiedade ida ne’ebé ita hela
ba. Ho kontratu sosial, ema entrega hotu ona sira-nia
liberdade natural atu nuune’e sira bele sente ka goza
(enjoy) estadu ne’ebé organizadu.
Kultura: Ideias, tradisaun, kustumes, prátikas, istória,
no artes husi ema ne’ebé mai husi nasaun ida,
rejiaun, suku, grupu relijioza, ka grupu étniku.
negosiasaun: Ko’alia hamutuk atu atinji solusaun
ida ne’ebé justu ba ema hotu liuhusi rezolve
problema, rona, no koperasaun.
obrigasaun: Papél ka responsabilidade ne’ebé ita
tenki halo tuir lei ne’ebé vigora.
Papél: obrigasaun ida ka responsabilidade ida
ne’ebé ita tenki halo tuir lei.
Parlementu nasional: Lejislatura unicameral
Nasional ihaTimor-Leste.
Partisipasaun Públiku: Sidadaun hola parte ativu iha
desizoins ne’ebé afeta sira-nia moris liuhusi enkontru
públiku no komunikasaun ho ofisiais eleitu no ema
sira ne’ebé foti desizaun.
Prejuízu: opiniaun ida forma kona-ba ema ida ka
ideia ida antez ita hatene kona-ba faktus ka antez
kumpriende loos ema ne’e sé loos, bai-bain sempre
negativu.
estadu direitu: Aplika hanesan ba ema hotu-hotu
and asegura katak karik ema viola lei, sira sei
responsavel ba sira nia asaun rasik.
40 41GLoSáRIu No DEFINISoINS GLoSáRIu No DEFINISoINS
rekonsiliasaun: Prosesu rai sees tiha konflitu ka
hahalok aat ne’ebé halo hodi restaura fali relasaun,
liuliu liuhusi diálogu, kumpriensaun, perdaun, no
dalaruma fó sasán ba malu hanesan kompensasaun.
respeitu: Trata ema seluk ho kuidadu, laran di’akno
dignidade.
responsabilidades: Responsabilidadesmak
expetativas katak ita sei kuidadu haree ka halo buat
ruma ka halo papél ruma ba ema seluk, governu, ka
sosiedade.
sanak lejislativu: Parlamentu Nasionál hanesan
órgaun soberenaia no kolete superviziona lejizlativu
no desizaun polítiku fó poderes.
sidadania: Sidadaniamak realizasaun husi
dimensaun sívika, sosial no polítika iha ema
individu ida nia moris liuhusi partisipasaun ativu iha
sosiedade; Sidadania refere ba ita nia-an hanesan
membru, iha responsabilidade ba, ka kontribuisaun
ba ita-nia komunidade, no ita-nia hahalok iha
komunidade nia leet ka iha nasaun nia laran.
sidadaun: Ema nativu ida ka naturalmente husi rai
ida ne’ebé iha obediénsia ba governu no iha direitu
protesaun husi governu ne’e; ema ida ne’ebé hela
iha villa ka sidade ida.
tribunal supremu: Tribunal Supremu Justisa
hanesan tribunal a’as liu no garantedor ba iha
unformidade fortalesimentu lei no iha juridikasaun
iha Timor-Leste tomak. Tribunal Supremu Justisa
administra problema legal, Konstituisaun no
natureza eleitoral.
42 GLoSáRIu No DEFINISoINS
unicameral: Iha Kâmara ida ka iha parlementu ida
de’it. Lejislatura unicameral baibain ezisti iha estadu
unitáriu ne’ebé kiik no omojéniu, ne’ebékâmara
daruak konsidera la nesesariu.
xefi estadu: Konsidera la nesesariu.
xefi estadu: Prezidente Repúblika mak hanesan
xefe estadu no símbolu no garantedor ba iha
independénsia nasionál no unidade estadu no mós
habeer funsaun instituisaun demokrátiku.
xefi Governu: Premeiru Ministru.
Ho apoiu husi